Karilatsi küla ajalugu

Karilatsi kroonuvalla talud olid enamasti väikesed nn. ühehobusetalud ja siin oli palju popsikohti, kelle pered olidki tollele ajale iseloomulikult lasterohked. Kuus kuni kaheksa last perekonnas oli tavaline asi. Rahvapärimus räägibki, et sellest saanud koht oma nime – Karilatsi – mis kohalikust Võru murdest kirjakeelde tõlgituna tähendab “kari lapsi ehk hulga lapsi”. Ka sai siit loomulikult hulganisti karjalapsi nii ümbruskonna taludesse kui ka kaugemale ja sedagi seostatakse kohale nimeandmise alusena.

 

Karilatsi küla südameks on läbi aegade olnud Karilatsi kool. Algselt moodustas valla kolm lahus asuvat osa Kähri, Karilatsi ja Sõreste.

Karilatsi kool asutati 1766 vastavalt Liivimaa kindralkuberner G. Browne'i koolipatendile. Sellega algas küla ja mõisakoolide loomine Liivimaal. Karilatsi külakoolis õpetati Karilatsi küla ja selle lähema ümbruse lapsi. Esialgu oli Karilatsi koolimaja praegusest koolimajast umbes kilomeeter lääne poole Juuriku külas.  1872/73 alustati Karilatsi külla praeguse koolimaja ehitamist.

 

1876. arutati Kähri/Karilatsi valla nõumeeste poolt, kuhu ehitada kohtumaja, kas Tännassilma või Karilatsi. 1878- otsustati Karilatsi külla teine magasiait ehitada. Sellest ehitusest jäi palke üle, millest ehitati magasiaida vahimaja. 1885. lahutati Kähri Karilatsi vallast Sõreste osa, millest sai eraldi vald. Ühiselt oli vallakorraldus ja asjaajamine väga segane, sest Sõreste oli pärusmõis ja Kähri oli kroonumõis.

 

Peale seda eraldust jäi vald kahte,  umbes 10-12 km vahemaaga eraldatud ossa. Mõlemad osad oma suuruselt olid peaaegu võrdsed –Kähri ja Karilatsist. Võrdsuse huvides olid omaaja tähtsamad asutusedki jaotatud nii, et Kähris oli asunud mõis, Karilatsis kõrts.

Karilatsi esimese vallamaja ehituse ajal, 1890-ndatel aastatel, oli viieteistkümnest volikogu liikmest enamus Kähri külast ja otsus uue vallamaja ehitamiseks tehtudki Kähri külla. Kuna vallavanem oli Karilatsist, siis arvanud too, et vallavanema hääl peab lugema vähemalt kahe ette ja nii rutanudki ta kuberneri juurde õigust saama. Karilatsi kasuks oli rääkinud küla läbiv suur linnadevaheline maantee ja muidugi vallavanema poolt kubernerile meeleheaks kaasa viidud suitsetatud seasink ja võivitsik. Karilatsi mehed saidkin nii oma tahtmise ja Karilatsi ehitati esimene vallamaja. 1894 alustati uue vallamaja ehitamist Karilatsi, vanasse vallamajja seati sisse vaestemaja.

 

1920. aastal moodustatakse Karilatsi vald. Iseseisva vallane tegutsetakse 1939 aasta haldusreformini, millega jagatakse Karilatsi vald kaheks: lõunapoolne osa Kõlleste vallale Võrumaal ja põhjapoolne osa Tartumaa Kiidjärve vallale. Ühtne külakeskus puudus ja Karilatsi külast sai küla kahes vallas.  Ka läbi kolhooside aja astuti eraldi radu, Kõlleste poole Karilatsi jäi Sassi sovhoosi territooriumile ja Vastse-Kuuste Karilatsi Rahu kolhoosi aladele.

 

Kui 1972 aastal suleti õpilaste vahesuse tõttu Karilatsi Algkool, hakati siin rajama muuseumi. Vanast koolimajast sai Põlva Talurahvamuuseumi süda-peamaja.